Kallis rahvas, miks me oleme siia kogunenud?
Meil on mure oma riigi pärast. Meil on mure selle pärast, et meie riiki tahetakse valitseda ilma meilt, rahvalt, küsimata. Väike seltskond Euroopa riikide valitsuste esindajaid on loonud Euroopa Liidust eraldiseisva organisatsiooni Euroopa Stabiilsusmehhanismi, millel ei ole mingit seost Euroopa Liitu ja Eestit siduvate lepingutega.
31.07.2012
Austatud rahandusminister, hr Jürgen Ligi
Pöördume Teie poole avaliku palvega selgitada meile kui Eesti Vabariigi kodanikele ja maksumaksjatele arusaamatuks jäänud küsimusi. Teie poole isiklikult sundis meid pöörduma asjaolu, et Te olete kõige enam informeeritud viimase aja sündmustest, mis puudutavad meid maksumaksjatena oluliselt ja mille tulemusena võib meie maksukoormus kasvada talumatult suureks. Samuti asjaolu, et ELAK-i istungid on kinnised ning avalikud allikad ei võimalda jälgida ESM ja Fiskaalpakti arutelu käiku.
Hr Märt Rask
Esimees
Riigikohus
Lossi 17
50093 TARTU
Teie 22.03.2012 nr 4-3-20-12 kirjas palutakse arvamust Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel 4 lõike 4 põhiseaduspärasuse kohta (Põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-6-12)
MTÜ Eesti Klubi
PRESSITEADE
04.04.2012
Täna asetleidnud Eesti Klubi juhatuse laiendatud koosolekul toimus dr. Jaak Uibu ettekande “Eestluse elujõud ja rahva tervis. Algatuskogemused” ärakuulamine ja arutelu ettekande teemal. Dr. Uibu rõhutas kokkuvõttes, et eesti rahva jätkuvat kahanemist toetavad põhilised tegurid on: vastutavate valitsusametnike kõrkus, sotsiaaldarwinismi laialdane propageerimine, moraalne relativism ning vaimsuse ja materialismi tasakaalunihe materialismi suunas.
Kallid sõbrad,
Oleme siin, et väljendada oma rahulolematust tänase poliitika vedajate suhtes. Elamisloaskandaal, Euroopa Stabiilsusmehhanismi ilma põhiseadusliku analüüsita heakskiitmine, ACTA lepinguga seonduv, põllumajandusministri otsesõnu valetamine riigikogule ja mitte ainult see, viitab selgelt praeguse valitsuse ebakompetentsusele.
Mati Väärtnõu,
ettevõtja
Eesti Klubi president
Viimastel päevadel on uudistest läbi käinud, et Euroopa riikide rahandusministrid on jõudnud kokkuleppele Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu teksti osas. Viimane uudis räägib, et Euroopas toimub sellega seoses mitteametlik erakorraline peaministrite kokkusaamine.
13. jaanuaril toimus Eesti Klubi aruandlus-valimiskoosolek, kus vaagiti senitehtut, valiti senisest arvukam juhatus ja uus president, kelleks sai Mati Väärtnõu, isamaaliste ürituste korraldajana tuntust kogunud ettevõtja.
Oma juhatuse eilsel koosolekul avaldas Eesti Klubi toetust Toompea Haridusseminari algatusele avada läheneva Tartu rahu allakirjutamise 100-nda aastapäeva eel Tartus Jaan Poska Gümnaasiumi ruumides Tartu Kultuuridiplomaatia Keskus.
Mati Väärtnõu
Kogu uue iseseisvusaja oleme olnud kuhugi teel. Parema hariduse poole, edukama riigi poole, suurema vabaduse poole. Selleks arvasime, et parim tee on Euroliit, mis peaministri arvates saanuks hüppelauaks lausa viie rikkama riigi hulka pääsemiseks. Euroliidust omakorda leitakse, et läbi selle ühenduse suudame paremini konkureerida Ameerika ja Hiinaga.
Aga kas keegi on ka mõtelnud, et miks meile seda kõike vaja on?! Mis on see tegelik edukuse mõõdupuu, mille järgi end võiksime seada?! Miks me peame olema edukad konkureerimises Ameerika ja Hiinaga?! Milline on see parem haridus ja mis me sellega peale hakkame?! Mida annavad meile need paremad võimalused?! Lõpuks, mida annab meile see rikkus, mida me nii taga ajame?! Kas me elame sellest kauem? Kas meie tervis on sellest parem? Kas me omame läbi selle rohkem lähedasi sõpru või tervenevad sellest peresuhted? Kas me oleme sellest õnnelikumad?! Või on meie ainuke eesmärk see, et surres saaks keegi mõõta kokkukuhjatud vara hulka, mille läbi tõstetaks meid poodiumile austusavalduste saatel?!
Mati Väärtnõu
Täna tundub ketserlik olevat meenutada seda ülevat tunnet, mis valdas meid omariikluse taastamisel 90ndate alguses. Öölaulupeod, Balti kett- unustamatu õlatunne ja rahvuslik ühtsus. Tagasi saadud vabadus ja iseseisvus näis andvat rahvale uue elujõu. Paraku sellega kõik lõppes. Keegi ei osanud siis arvata, et juba 20 aastat hiljem peame tõdema: me ei ole osanud oma riiki valitseda ja oleme ise oma rahva hoopis hukule määranud. Selle asemel, et ehitada oma riiki üles, põgenesime kogu aeg mineviku varjude eest. Kogu meie teadlik riiklik poliitika toimus ainult ühel eesmärgil – kaugemale Venemaast. Selle sihi elluviimisel kadus kaine mõistus ja loogiline mõtlemine. Jäi ainult minevikuemotsioon. Selle tulemusena peame tõdema, et tänaseks on Venemaa eest kaitsmiseks ette võetud meetmed palju rängemate tagajärgedega kui ükskõik milline agressioon ida poolt seda saanuks või võinuks tekitada.