Eesti Klubi

Eestluse kestmiseks ja edendamiseks

Nõuanded teadusnõukojale

Jaak Uibu, meditsiinidoktor

Proloog.

On see nüüd saatus või midagi veel kõrgemat, aga Riigikogu dokumendiregistris on 8. novembrist ja teineteisest sõltumata kõrvuti kaks kannet – Riigikontrolli ülevaade „Koroonakriis viis õppetundi“ ja Jaak Uibu „Nõuanded teadusnõukojale“.

Riigikontroll rõhutab: „Info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu…“.

Jaak Uibu kirjutab: „Segadust vähendaks koroona riiklik teabeleht, mille koostamine aitaks teadlasi ja praktikuid leida ühist keelt ning arusaamist. Keda siis veel uskuda, kui omi eesti teadlasi“.

Kuivõrd arusaamatutel põhjustel ei julge toetada teabelehe koostamist Peaminister, siis keegi, peale ühe isiku Riigikogus, ei võta ideed omaks. Nii see segadus kestab – Peaminister ei julge ja riik ei julge seisukohta võtta.

Jätka lugemist

Ametikirjavahetuse meelespea anabasis

Jaak Uibu, D.Sc
Riigikogu 13. koosseisu  Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

Postimees kirjutas kolm aastat tagasi: „Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu“

Nimelt koostasime koos ametiisikutega Riigikogust, Riigikantseleist, kõikidest ministeeriumidest ja Tartu Ülikoolist, lisaks palju asjahuvilisi, kaheleheküljelise Ametikirjavahetuse meelespea, mis on Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmiseks sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Seejuures pakkus rõõmu ametnike kaasatulek selle tööga. Meelespea on leitav googeldamisel Eesti Klubi portaalis.

Jätka lugemist

Head mõttekaaslased!

Eesti Klubi

Patroon president Arnold Rüütel

Klubi president Andro Roos

Ametikirjavahetuse meelespea

Jaak Uibu D.Sc., Ph.D. jaak.uibu@mail.ee Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus pole digiajastul sugugi vähenenud.

Ametikiri peegeldab poliitikute ja ametnike oskust (või saamatust) riigijuhtimise ükskõik millises valdkonnas. Nõuete paljususes (eeskirju vähemalt üle kümne) on oht unustada primaarne.

Jätka lugemist

Kas põrgukatla alla ikka peab tuli jääma?

Üks veski seisab vete pääl
ja veskitööd ei tehta sääl…
Hando Runnel

Energeetikute ringkondades kütab kirgi uue elektrimajanduse arengukava koostamine elektrituruseaduse võimalike muudatuste valguses. Valdkonna esindajad püüavad teineteisele ja poliitikutele tõestada, et just nende tootmisviisid on tarbijatele odavamad ja tagavad Eestile energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist III

Kolmas kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Lugesin Oxfordi teadlaste uuringute viimastest tulemustest, et aju prefrontaalses osas, näo poolt vaadates kulmude taga, asuvad väikesed ümmargused moodustised, milliste funktsioon seostub südametunnistusega – võimega vahet teha hea ja halva vahel. Ilmselt on sel avastusel suur tulevik – osutub võimalikuks ammu enne valimisi kindlaks teha südametunnistuse olemasolu ja seega ennetada vääritute sattumine esinduskogusse. Seni, kuni avanevad sellised perspektiivid peame läbi ajama südametunnistuse uurimisel käepäraste vahenditega – märgukirjade saatmisega.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist II

Teine kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Oleme saanud Riigikogu liikmeilt vastuskirju, mis meie tuju ja enesetunnet oluliselt tõstavad. Ühtlasi ka ajendavad dialooge jätkama nendega, kes oma küünalt vaka all hoiavad. Või ei tihka vastata, sest ei tea ju, kuhu on ämber valmis seatud. Mittevastajad moodustavad Riigikogu absoluutse enamuse.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist

Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Ettekanne „Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks“ (avaldatud netilehes EWR ja Eesti Iseseisvuspartei netiportaalis) leidis mõistva vastuvõtu Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2. dets.2014.

Jätka lugemist

Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks

Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar

Ettekanne Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2.12.2014.


Austatud eestlased Rootsis! Tänan Taevast ja Teid, et võin täna seista Teie ees ettekandega!

Minu seisukoha Tartu Ülikooli osast Eesti ajaloos on aidanud formuleerida Walter Rand, kes 35 aasta tagasi Tartu Ülikooli aastapäeval NY Eesti Majas ütles:

„Kui Eestimaa pinnale, saatuse tahtel, poleks rajatud ühtegi ülikooli kuni käesoleva sajandini, siis poleks meil eesti kultuuri sellel tasemel nagu nüüd, poleks me võimelised olnud rajama Eesti Vabariiki.“

Jätka lugemist

Mõõt sai täis

Autor: Ülo Vooglaid

Inimestel on kombeks oodata ja kannatada, loota ja uskuda, et oli mis oli, aga küllap läheb elu varsti jälle paremaks. Inimesed kannatavad, kui nad usuvad, et juhtkond on aus, arukas, töökas ja usaldusväärne. Inimesed sisendavad endale ja teistele, et elu, eriti igasugune üleminek, on väga keeruline ja ei taha tunnistada, et mõni üleminek võib osutuda altminekuks. Inimestel on mitte ainult unistused ja lootused, vaid ka mõõt ja piir. Kui katkeb usk ja usaldus, siis võib katkeda ka kannatus.

Praktika näitab, et ühiskonnas saab mingi aja väga paljusid petta. Teame ka seda, et petta ei saa kõiki kogu aeg.

Jätka lugemist

Page 1 of 3

Eesti Klubi