Eesti Klubi

Eestluse kestmiseks ja edendamiseks

Rahumeelne programmiline essee. Kas Horkheimeri ja Adorno uurimus inimväärsusest aitaks kujundada Eesti tulevikku?

Autor: Jaak Uibu, D.Sc.

Laenutasin aprillis 2022 kohalikust külaraamatukogust kirjastuse „Ilmamaa“ välja antud raamatu „Valgustuse dialektika“, kirjutatud Frankfurti koolkonna neomarksistlike filosoofide Max Horkheimeri ja Theodor W. Adorno poolt kolmekümnendate lõpul Saksamaal ja neljakümnendate algul USA-s. Muidugi olid fašistliku diktatuuri ajal olud filosofeerimiseks ahistavad. See jättis oma jälje nii materjali käsitlemisse kui ka keelekasutusse.

Jätka lugemist

Tõeotsija Malle Salupere viiskümmend aastat kestnud kiindumuse kiituseks

Tekstilõigud kompileeris ja mõttekorje teostas Jaak Uibu, jaak.uibu@mail.ee


Viis aastakümmet tagasi kohtasin Malle Saluperet üsna sageli, ikka siis, kui juhtusin kõndima koos oma unustamatu juhendaja Akivo Lenzneriga Tartu südalinnas. Malle Salupere töötas sel ajal ülikooli peahoones teadussektoris muusikamees Eugen Kaitsa juures, millega seletub vastastikune huvitatus minu juhendajaga. Mäletan Mallet särava naisterahvana, kes sütitas jutuajamistes vastastikku rõõmsa meeleolu, hoolimata raskest okupatsioonirežiimist meie ümber, peal ja all. Seda ei saa mitte meenutamata jätta, kui minu kätte juhtus Malle Salupere tõlgitud toekas raamat „Kirjad Karlova mõisast“, Ilmamaa, 664 lk, 2019. Salupere ütleb, et Bulgarin oli esimene kutseline ajakirjanik ja kirjanik Venemaal, nii nagu Jannsen eestlastel.

Jätka lugemist

Järgmised nõuanded teadusnõukojale

Autor: Jaak Uibu, D.Sc.

Tähelepanelik lugeja leidis kuu aega tagasi meedias googeldades artikli “Nõuanded teadusnõukojale”. Meretagused lugejad leidsid selle ka ajalehe Meie Maa paberväljaandes. Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald oli väga nõus nõuandeid avaldama, kuid tagasilükkamise musta töö tegi ära tema alluvuses askeldav Kristel Paris trafaretselt: “avaldamisplaanidesse siiski ei mahu“.

Jätka lugemist

Nõuanded teadusnõukojale

Jaak Uibu, meditsiinidoktor

Proloog.

On see nüüd saatus või midagi veel kõrgemat, aga Riigikogu dokumendiregistris on 8. novembrist ja teineteisest sõltumata kõrvuti kaks kannet – Riigikontrolli ülevaade „Koroonakriis viis õppetundi“ ja Jaak Uibu „Nõuanded teadusnõukojale“.

Riigikontroll rõhutab: „Info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu…“.

Jaak Uibu kirjutab: „Segadust vähendaks koroona riiklik teabeleht, mille koostamine aitaks teadlasi ja praktikuid leida ühist keelt ning arusaamist. Keda siis veel uskuda, kui omi eesti teadlasi“.

Kuivõrd arusaamatutel põhjustel ei julge toetada teabelehe koostamist Peaminister, siis keegi, peale ühe isiku Riigikogus, ei võta ideed omaks. Nii see segadus kestab – Peaminister ei julge ja riik ei julge seisukohta võtta.

Jätka lugemist

Ametikirjavahetuse meelespea anabasis

Jaak Uibu, D.Sc
Riigikogu 13. koosseisu  Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

Postimees kirjutas kolm aastat tagasi: „Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu“

Nimelt koostasime koos ametiisikutega Riigikogust, Riigikantseleist, kõikidest ministeeriumidest ja Tartu Ülikoolist, lisaks palju asjahuvilisi, kaheleheküljelise Ametikirjavahetuse meelespea, mis on Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmiseks sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Seejuures pakkus rõõmu ametnike kaasatulek selle tööga. Meelespea on leitav googeldamisel Eesti Klubi portaalis.

Jätka lugemist

Head mõttekaaslased!

Eesti Klubi

Patroon president Arnold Rüütel

Klubi president Andro Roos

Ametikirjavahetuse meelespea

Jaak Uibu D.Sc., Ph.D. jaak.uibu@mail.ee Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus pole digiajastul sugugi vähenenud.

Ametikiri peegeldab poliitikute ja ametnike oskust (või saamatust) riigijuhtimise ükskõik millises valdkonnas. Nõuete paljususes (eeskirju vähemalt üle kümne) on oht unustada primaarne.

Jätka lugemist

Kas põrgukatla alla ikka peab tuli jääma?

Üks veski seisab vete pääl
ja veskitööd ei tehta sääl…
Hando Runnel

Energeetikute ringkondades kütab kirgi uue elektrimajanduse arengukava koostamine elektrituruseaduse võimalike muudatuste valguses. Valdkonna esindajad püüavad teineteisele ja poliitikutele tõestada, et just nende tootmisviisid on tarbijatele odavamad ja tagavad Eestile energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist III

Kolmas kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Lugesin Oxfordi teadlaste uuringute viimastest tulemustest, et aju prefrontaalses osas, näo poolt vaadates kulmude taga, asuvad väikesed ümmargused moodustised, milliste funktsioon seostub südametunnistusega – võimega vahet teha hea ja halva vahel. Ilmselt on sel avastusel suur tulevik – osutub võimalikuks ammu enne valimisi kindlaks teha südametunnistuse olemasolu ja seega ennetada vääritute sattumine esinduskogusse. Seni, kuni avanevad sellised perspektiivid peame läbi ajama südametunnistuse uurimisel käepäraste vahenditega – märgukirjade saatmisega.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist II

Teine kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Oleme saanud Riigikogu liikmeilt vastuskirju, mis meie tuju ja enesetunnet oluliselt tõstavad. Ühtlasi ka ajendavad dialooge jätkama nendega, kes oma küünalt vaka all hoiavad. Või ei tihka vastata, sest ei tea ju, kuhu on ämber valmis seatud. Mittevastajad moodustavad Riigikogu absoluutse enamuse.

Jätka lugemist

Page 1 of 4

Eesti Klubi