Üks veski seisab vete pääl
ja veskitööd ei tehta sääl…
Hando Runnel
Energeetikute ringkondades kütab kirgi uue elektrimajanduse arengukava koostamine elektrituruseaduse võimalike muudatuste valguses. Valdkonna esindajad püüavad teineteisele ja poliitikutele tõestada, et just nende tootmisviisid on tarbijatele odavamad ja tagavad Eestile energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse.
Kolmas kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar
Lugesin Oxfordi teadlaste uuringute viimastest tulemustest, et aju prefrontaalses osas, näo poolt vaadates kulmude taga, asuvad väikesed ümmargused moodustised, milliste funktsioon seostub südametunnistusega – võimega vahet teha hea ja halva vahel. Ilmselt on sel avastusel suur tulevik – osutub võimalikuks ammu enne valimisi kindlaks teha südametunnistuse olemasolu ja seega ennetada vääritute sattumine esinduskogusse. Seni, kuni avanevad sellised perspektiivid peame läbi ajama südametunnistuse uurimisel käepäraste vahenditega – märgukirjade saatmisega.
Teine kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar
Oleme saanud Riigikogu liikmeilt vastuskirju, mis meie tuju ja enesetunnet oluliselt tõstavad. Ühtlasi ka ajendavad dialooge jätkama nendega, kes oma küünalt vaka all hoiavad. Või ei tihka vastata, sest ei tea ju, kuhu on ämber valmis seatud. Mittevastajad moodustavad Riigikogu absoluutse enamuse.
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar
Ettekanne „Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks“ (avaldatud netilehes EWR ja Eesti Iseseisvuspartei netiportaalis) leidis mõistva vastuvõtu Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2. dets.2014.
Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar
Ettekanne Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2.12.2014.
Austatud eestlased Rootsis! Tänan Taevast ja Teid, et võin täna seista Teie ees ettekandega!
Minu seisukoha Tartu Ülikooli osast Eesti ajaloos on aidanud formuleerida Walter Rand, kes 35 aasta tagasi Tartu Ülikooli aastapäeval NY Eesti Majas ütles:
„Kui Eestimaa pinnale, saatuse tahtel, poleks rajatud ühtegi ülikooli kuni käesoleva sajandini, siis poleks meil eesti kultuuri sellel tasemel nagu nüüd, poleks me võimelised olnud rajama Eesti Vabariiki.“
Mati Väärtnõu
Kogu uue iseseisvusaja oleme olnud kuhugi teel. Parema hariduse poole, edukama riigi poole, suurema vabaduse poole. Selleks arvasime, et parim tee on Euroliit, mis peaministri arvates saanuks hüppelauaks lausa viie rikkama riigi hulka pääsemiseks. Euroliidust omakorda leitakse, et läbi selle ühenduse suudame paremini konkureerida Ameerika ja Hiinaga.
Aga kas keegi on ka mõtelnud, et miks meile seda kõike vaja on?! Mis on see tegelik edukuse mõõdupuu, mille järgi end võiksime seada?! Miks me peame olema edukad konkureerimises Ameerika ja Hiinaga?! Milline on see parem haridus ja mis me sellega peale hakkame?! Mida annavad meile need paremad võimalused?! Lõpuks, mida annab meile see rikkus, mida me nii taga ajame?! Kas me elame sellest kauem? Kas meie tervis on sellest parem? Kas me omame läbi selle rohkem lähedasi sõpru või tervenevad sellest peresuhted? Kas me oleme sellest õnnelikumad?! Või on meie ainuke eesmärk see, et surres saaks keegi mõõta kokkukuhjatud vara hulka, mille läbi tõstetaks meid poodiumile austusavalduste saatel?!