Mati Väärtnõu,
ettevõtja
Eesti Klubi president

Viimastel päevadel on uudistest läbi käinud, et Euroopa riikide rahandusministrid on jõudnud kokkuleppele Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu teksti  osas. Viimane uudis räägib, et Euroopas toimub sellega seoses mitteametlik erakorraline peaministrite kokkusaamine.Mida kuulda ega näha siseriiklikult ei ole, see on arutelu selle üle, mis see ESM leping üldse sisaldab, mida see Eesti riigi jaoks tähendab ja kuidas kavandatav leping suhestub Eesti Põhiseadusega.
Küll aga on rahandusministeeriumi kodulehel kõigile kättesaadav lepingu mustandi tekst, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Sealt saame teada, et ESM näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, esialgse kapitaliga 700 miljardit eurot, millest Eesti osa moodustab 1,3 miljardit eurot.

Ärevaks teeb asjaolu, et sellisele eraõiguslikul alusel moodustatavale üksusele tahetakse anda praktiliselt täielik kontroll ESMiga liitunud riikide üle, sh kohtuõigus ilma, et see üksus ise alluks üldse mingisugusele kontrollile või vastutusele. Artikkel 27 annab ESM-le täieliku immuniteedi ja salastatuse nii kohtuinstantside kui ka riikide ja isegi Euroopa Liidu parlamendi otsuste eest, samas on ESM-l endal seaduslik õigus olla kohtus menetlusosaliseks. Artikkel 30 p 1 annab ka kohtuliku puutumatuse ESM-is töötavatele isikutele ja nende dokumentidele.

Kuigi Artikli 4 p 3 kohaselt otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel on vaja hääletamisel osalevate liikmete ühehäälset heakskiitu, siis tegelikkuses ei vastuta Artikli 5 p 1 kohaselt liikmesriigi poolt määratud hääleõiguslik juhatajate nõukogu liige millegagi oma otsuse eest ESM-ga liitunud riigi ees ja on Artikli 29 p 1 järgi ametisaladuse hoidmise kohustusega seotud ka pärast ametikohustuste lõppemist.

Lepingu kohaselt võib ESM-i juhatus vajadusel muuta fondi maksimaalkapitali ja seega muuta Artikkel 8-s nimetatud limiiti (lepingu Artikkel 10, punkt 1) ja kõik ESM-i liikmed on pöördumatult ja tingimusteta kohustatud maksma 7 päeva jooksul, kui nõudmine esitatakse (lepingu Artikkel 9, punkt 3).

I-le täpi paneb Artikkel 4 p 6, mis sätestab, et ESMi  liikme hääleõigus, mida tema määratud isik või selle esindaja kasutab juhatajate nõukogus või direktorite nõukogus, vastab ESMi lubatud aktsiakapitalis liikmele eraldatud aktsiate arvule. See tähendab, et sisuliselt ei mängi Eesti hääled suurt rolli. Artikli 4 p 2 kohaselt piisab otsuse vastuvõtmiseks kui esindatud on 2/3 hääleõiguslikest liikmetest, kellele kuulub kokku 2/3 häälõigusest. Ainult vastastikust kokkulepet nõudvad otsused eeldavad hääletamisel osalevate riikide ühehäälset heakskiitu nagu eelnevalt viidatud. Aga kui riigi esindaja mingil põhjusel hääletamisele ei jõua või on ta mingil viisil mõjutatav, siis ei ole liikmesriigil mingit võimalust vastuvõetud otsust mitte täita.

Võib-olla olen mina kodanikuna ebateadlik ja see ESM leping on igati aktsepteeritav. Muudmoodi ei oska ma seletada täielikku vaikust avalikkuses ESM sisu osas. Aga isegi sellel juhul soovin ma lugeda ESM-i puudutavaid arutelusid, ajakirjanike küsimusi ja vastavate spetsialistide vastuseid nendele küsimustele! Kallid ajakirjanikud, kallis Eesti ühiskond, ärgake üles! Vastasel juhul võib hilja olla ja tagantjärele tarkus ei pruugi meid enam aidata.

Lisad: